Chinatown ja higine jooks

Täna ärkasin kõigist kõige varem ja tegin üksiku hommikusöögi, kuna teised laekusid Zanzabarist koju hilja öösel. Mina olin juba peale 23 kodus tagasi ja tegelesin siin omade asjadega. Party pooperina ei olnud mul kahjuks teps mitte peotuju ja pidasin mõttekamaks selle asemel siis uneaega pikendada. Aga teistel oli vähemalt lõbus, see on positiivne. Tööst rääkides, siis oluliselt targemaks eile öösel selle koha pealt ei saanud, kuid tüdrukud said siiski kontaktid, kelle poole pöörduda ja Johanna helistas ka tollele mehele ja leppis meile kokku kolmapäevaks kell 21 proovipäeva flyerite jagamiseks.

Täna võtsime ette ka suurema toidu ostmistuuri. Noure tuli meile hommikul järgi, läksime China Towni puu- ja juurvilju ostma. Teel sinna aga juhtus pisike intsident, kus üks aasia naine sõitis Noure autole riivakaga vastu ja jättis kriipsu autole. Naine aga ei jäänud seisma, vaid vaatamata Noure tuututamisele ja vehkimisele, vajutas aga gaasi ja põrutas minema. Viimaks saime ta ikkagi kätte ja peagi saabus ka politsei asja klaarima. Asi oli veidi tõsisem ka, kuna Nourel on rendiauto, tema oma on remondis. Olgugi, et naine oma süüd eitas, paistis, et asi sai viimaks siiski korda.

China Town oli päris lahe, aga räpane. Meie sealt palju ei ostnud, Noure aga küll. Ise soetasin ainult ühe jääsalati. Käisime ka Sam's Clubis, kust ostsime kõvasti rohkem asju. Ostsin suure koti brokkoli õisikuid, kanafileed, õunu ja kaneeli. Jube suur hulgiladu on see ikka, mul on hea meel, et sain asjad, mida juba mitu päeva olen tahtnud osta.

Tagasi koju tulles hakkasid eilsed pidulised hommikusööki alles sööma. Istusime ja jõime kohvi, kui äkki vaatasime, et ülemiselt rõdult paistavad jalad alla. Peagi potsatas meile rakmetes mees rõduklaasi pesema. See oli nii vahva, nagu taevast oleks tulnud. Ja meie veel rääkisime, et oleme 41. korrusel, keegi ei näe, kui riideid vahetame. Näeb ikka küll! Kui tuli, tervitas, kui läks, ütles head aega ka. Cool! :)

Kella 15 paiku läksime hotelli basseini äärde päikest püüdma. Teised jäid kauemaks, mina lahkusin enne kella 17. Päike enam eriti ei pruunistanud, seega pidasin mõttekamaks veeta aega läbi jooksmise. Jooksin veidi üle 30 minuti 2 korda edasi-tagasi mööda Ala Wai kanalit. Olgugi, et kõrged hooned püüavad enamuse õhtusest päikesest kinni ja kanali ääres saab joosta vilus, on siiski võrdlemisi palav. Kui jooksu lõpetasin, olin kenasti läbi vettinud, aga endiselt oli jube hea olla. Isegi kui lifti astusin ja üles tuppa sõitsin, küsis minuga koos sõitnud mees, et kas väljas on päris palav, eksole, vihjates ilmselgelt mu higihulgale :D Liftist lahkudes soovis mulle kena õhtut. Mulle nii meeldib, et siinsed inimesed räägivad sinuga isegi liftis, rääkimata muudest kohtadest. Eestil on sotsiaalsuse koha pealt selles osas õppida :)

Peale jooksu tegin veidi kõhulihaseid, sel hetkel tulid ka teised neiud basseini äärest üles. Tõttasin duši alla, kuna viimaks ma juba suisa tilkusin higist. Aga endiselt oli hea olla :)

Hetk hiljem tuli Alice'ile sõnum, kus üks mees, kellega ta eile kohtus, kutsus meid koos tolle sõbraga välja sööma. Nice! Saime jälle tasuta õhtusöögi! Võtsin mõnna Caesari salati, nagu alati. Tüdrukute elu on mõnikord päris vahva, kas pole? :)

Samad poisid on hetkel ka meie juures ja mängivad tüdrukutega kaartidega alkoholimänge. Ma jätkan edukalt party pooperi rolli :)Tegelokult oleme kõik juba väsinud ja tahaksime magama minna, kuid nendega ajaveetmine on vähim, mida tasuta õhtusöögi eest vastu pakkuda, eriti, kuna täna on nende viimane öö Hawaiil ja neid ootab ees laevaga (!!) sõit Washingtoni osariiki, mis võtab neil aega 20 päeva! Ei tahaks väga nende nahas olla :)

Noure seletab politseile, mis juhtus

Chinatown

Aknapesija maandub meie juurde

Aknapesija