Tagasi kodus, süda Hawaiil.

Võttis mul paar päeva, et viimane postitus siia blogisse teha ja suveseiklused lõplikult lukku panna, aga siin ta on.

Nagu mainisin, oli Londonis võrdlemisi külm, kui sinna jõudsin. Tänaseks võin väita, et mu organism seda kuigi hästi ei talunud ja tulemusena on mul kõrgemat sorti testosteroonitasemega naise hääle sarnane hääl kergete katkenditega lause ajal ja jooksev nina. Küllaga, Eesti ilmad on uskumatud. Ausalt, tunne on, nagu oleksin toonud Hawaii endaga kaasa üle Atlandi, sest viimaste päevade ilmad on siin olnud sama niisked ja palavad, kui seal kauges troopikas.. kui mitte hullemadki, kuna tuul on olematu.

Kokkuvõtteks, oma suvega Hawaiil jäin 10000% ulatuses rahule. Nii rahule, et plaanin kuidas, millal ja kellega järgmisel aastal tagasi minna. Nii töö kui kõik muu oli lihtsalt super. Kõik, kes mõtlevad minekule, ärge mõelge pikalt. Kui on ressurssi ja tahtmist, ei ole mõtet kaheldagi mitte, kuna kui see suvi Hawaiil on möödunud, on absoluutselt kõigi elud kasvõi väheselgi määral muutunud.. enamustel siiski üsna märgataval määral.

Viimasena, aga mite vähem tähtsamana, tänud kõigile, kellel oli huvi ja aega mu postitusi lugeda. Loodan, et teil oli vähemalt pooltki nii huvitav neid lugeda, kui minul seda kõike kogeda oli.

Kel huvi, võib järgneva aasta jooksul visata pilgu peale ka mu elule Taanis vahetusüliõpilasena siin. Ja siis loodetavasti tuleval suvel taas elada kaasa Hawaii blogile :)

Olge mõnusad!

Tagasi Euroopas

Mõtled küll, et 2,5 kuud on maru pikk aeg, aga võta näpust. Minu viimased nädalad möödusid pigem kui üks närune nädalavahetus.. Päris ausalt, ma olin kõike muud kui valmis Hawaiilt lahkuma.

Mu lend väljus 2. augusti õhtul Honolulust. Pakkima hakkasin umbes 2 tundi enne, kui kodust lahkuma pidin. Päris tõsiselt, mõistusele oli veel täiesti vastuvõetamatu, et pean õhtul lennukile istuma ja 23 tundi kodu poole seiklema. Mu kallid neiud tulid mind lennujaama saatma ja pigistasid korraliku pisararea minust välja.. mis jätkus ka lennuajal. Lisan, et nagu Hawaiile lennateski olid mu lennul viperused, nii ka Hawaiilt lahkudes: väljalend hilines 2 tundi, kuna generaatoril ilmnes mingi rike ja seal vahetati mingeid osasid välja. See oligi mulle tegelikult parim, kuna pidin seetõttu Houstonis 7 tunni asemel umbes 5 veetma.

Lend ise põhjustas, nagu ikka, hüppeliigeste elevandistumise.. võttes arvesse ka seda, et üks mu hüppeliigestest on niigi paranormaalselt suur tänu õnnetusele, on vaatepilt erakordselt ebaseksikas.

Hetkel viibin Londonis, kuhu jõudsin eile hommikul kell 7. Ilm oli suhteliselt šokeerivalt külm, kui oled harjunud 2 kuud lõõskavas päikeses olema.. tegelikult oligi neil parasjagu üle pika aja jahedaim päev. Mõne tunni pärast sõidan lennujaama, et õhtuks jalad Eestimaa pinnale panna. Mul on hea meel koju minna, kuna näen oma perekonda, sõpru ja muid kalleid asju. Aga valus tõde, südame jätsin Hawaiile.

Ma tulen tagasi Hawaii. Ainult vähem kui aasta veel..

Maui ja päevasaldo näitab vähem kui nädal!

Ei tea miks, aga viimased postitused algavad järjekindlalt vabandusega, et pikk vahe on sisse jäänud. Seekordki. Töö on röövinud lõviosa ajast.. eraelu teise osa :)

Pisut tööst.. Viimased nädalad olen pidanud tööl olema 5x nädalas (nagu ikka), ent iga päev alustan kell 15. Seega on tööl veedetud aeg pikenenud. Antud nädal ongi kahjuks mu viimane seal.. juba mõte lahkumisest teeb hirmus, hirmus kurvaks.

Pühapäeval pidime lahkuma oma korterist, kuna enamik meist peatselt lahkub. Kätlin veedab ülejäänud aja Mauil, mina ja Johanna hakkame tulema 2. august Eestisse ja Alice 3. august tagasi koju. Laupäeva öösel sain magama kell 4 öösel ja pidin ärkama kell 8, et asjad kokku pakkida ja enne 11 korterist lahkuda. Naljakas oli, et maakler pidi tulema kell 11 ja 10.30 koristasime veel higimull otsa ees korterit. Nüüd peatume Krissu, Ulli, Janne ja Jake'i juures ülejäänud aja kuni lahkumiseni. Suur, suur, suur tänu teile abi eest!

Ja põnevat, hetkel viibin Mauil. Alles see oli, kui mul oli Hawaiil alles jäänud kuu ja tegin listi asjadest, mida enne lahkumist tegema pean.. iroonilisel kombel oli reis Mauile viimane ja väga kaheldav. Praeguseks võin öelda, et see on ainus kogu listist, mille ära olen teinud. Ja oi, kui õige otsus!

Saabusime Kätliniga koos Mauile eile hommikul. Kuna lennuk väljus 07.32, pidime istuma 04.55 bussile, et lennujaama sõita. Pidasin targemaks üldse mitte magama minna, seega arvestades, et olin eelneval ööl maganud 4 tundi ja nüüd plaanisin üldse mitte magama minna, võib ette kujutada, missugune väsimus mul eile Mauil peal oli. Sellele vaatamata, veetsin aega töökaaslasega kuni lennuni, vahva oli. Ei ole ju mõtet end õrritada mõne tunni magamisega, kui tahaks 10 tundi tegelikult und. Ausalt, olgugi, et eelneval ööl sain võrdlemisi normaalselt magada, on siiani pisikene väsimuspisik sees. Aga nagu meil omavahel öeldakse, siis sleeping is overrated! Magada on aega küll ja küll, tuleb võtta maksimum allesjäänud ajast.

Eile käisime Laura ja Kätliniga Paia linnas Mauil, vana istanduslinn. Üliüliüliarmas linnakene! Püüdsime ka autot rentida, aga ei õnnestunud. Õhtul sõitsime niisama ringi ja sattusime puhtjuhuslikult Iao Valley Parki, mis oli lihtsalt kirjeldamatult võimas. Rohelised pilvedeni mäed ja niiske õhk.. Öö veetsime Laura, Siimu ja nende endisest vangist (äsja vabanenud 14 aastat vangis olnud endisest narkodiilerist) korterikaaslase juures. Korterikaaslane on neil vaatamata minevikule ülisiiras ja tore inimene! Tänu temale saime ta sõbralt täna auto, millega mööda Mauit ringi sõitsime. Nii tore, et meid niimoodi aidati. Täpselt sellist reisi ootasingi nagu tänane päev oli! Võimas! Ja tänud võõrustamise eest!!

Ahsoo, mis puutub mu vigastustesse, siis need paranevad jõudsalt. Jalg on veel paistes ja teeb pisukest valu, aga kõnnin nagu korralik inimene.. nagu mu sõber armastab öelda, ei ole see ankle vaid kankle. Ja käel on viimane kärn veel peal ja vormistud ilus ja korralik arm :)

Igaljuhul, umbes tunni pärast sõidan lennujaama ja põrutan tagasi Honolulusse, et seal vähem kui nädalakene veel resideeruda ja nautida kõike, mis võimalik. Tunnen juba mõrut Eesti lõhna, mis kahjuks antud hetkel ei tundu enam nii ahvatlev ja magus, kui kuu varem...

Vana istanduslinn Paia

Iao Valley

Kätsu tahtis baleriinipilti, ei tahtud teda üksi häbisse jätta

The good & the bad

Alustan vabandustega, et ei ole jõudnud üle nädala blogi uuendada! Viimasel ajal on nii mõndagi juhtunud, aga kõigest järjekorras.

Tööl on ikka endiselt vahva. Praegu on mul veel veidi üle 2 nädala seal jäänud ja ausalt, ei taha ära tulla. Töökaaslased on niivõrd vahvad, et juba nende pärast tahaks pikemaks jääda. Eelmisel pühapäeval tegi mulle üks kokkadest õhtusöögiks salati, mis oli nii hirmus suur, et pidin 2/3 sellest karbiga koju kaasa võtma. Iga tööpäev on vahva!!

Natuke kehvemast poolest, esmaspäeval väänasin vasaku hüppeliigese päris korralikult välja. Õnneks oli mul teisipäev vaba, kuna veetsin 20h voodis ja pool sellest ajast nutsin. Isegi selg jäi haigeks pikast lamamisest, rääkimata psüühilisest katsumusest, kuna ei taha Hawaiil terve päeva voodis istuda ja absoluutselt mitte midagi teha. Igaljuhul, kolmapäeval juba liikusin tasapisi, täna sain aga juba töötada. Veidi lombakas kõnnak on küll, aga see ei pärsi tööd. Vähemalt on mul ilus põlveni sokikene nüüd ühes jalas, annab vürtsi mu niigi kaunile töökostüümile.

Veidi veel nalja, täna kõrvetasin tööl kuuma taldrikuga oma käe ära ja sain umbes nii 2. astme põletuse endale käele. Nüüd on mul ilus villirida käe peal. Et asja veel lõbusamaks teha, ka see käsi on vasak käsi. Mul vist on kerged probleemid oma vasaku kehapoolega. Peaks vist kogu vasakupoole lahasesse panema, vältimaks edasisi juhtumeid.

Igal juhul, vaatamata mu hiljutistele õnnetustele olen endiselt õnnelik ja rahul. Mis ei tapa, teeb tugevamaks, eksole? :)

Neidudega

Mu mitte kõige tervem vasakpool

Imehea salat kõige lahedamalt kokalt

Karbikene, millega ülejäänud salati koju sain

Dole plantation

Eile käisime Kätsuga Dole'i istanduses. Startisime 10.17 ja üks suund sinna võttis aega umbes 1,5h. Mul on hea meel, et ära käisime, aga see oli suhteliselt turistikas. Taimed olid küll hirmus ilusad ja vahva oli näha istandust kui sellist.

Peale seda läksin otse kella 17ks tööle. Tööl oli hirmus aeglane ja rahulik. Küllaga õpetasin vabal ajal ühele kokapoisile eesti keelt. Päris hästi hääldas teine :)

Loodan, et täna on veidi rohkem tööl tegevust.

Käts räägib audiogiidiga

4. juuli ja puhkepäev

4. juuli möödus mul õnneks või õnnetuseks tööl. Läksin isegi varem tööle, kella 15ks tavapärase kella 17 asemel. Ja rahvast jätkus kogu tööpäevaks just tänu pühale. Oli toredaid inimesi, oli vähem toredaid, aga läbimüük oli igal juhul üüratu ning kogu päev mulle võrdlemisi kasulik finantsilises mõttes. Pisut kahju on, et ilutulestikku ei näinud ega niisama tähistada saanud, aga töö on vast siiski prioriteetsem.

Täna oli mul taas esimene kahest järjestikusest vabast päevast peale 5-päevast töönädalat. Jõudsin tegelikult öösel koju kella 4 paiku, kuna läksin Andrew juurde peale tööd ja magama sain kella 5 paiku. Üles ärkasin juba enne kella 9 kui neiud peolt koju saabusid. Uni jäi üürikeseks. Küllaga kutsus Kairi mind ja Liisi kaasa väljapoole Waikikit Lanikai randa. Nagu eelminegi kord, oli seal üliilus ja mõnus. Käisime peale päevitamist seal samas asuva mäe otsas matkal ja saime imeilusaid pilte sealsest rajoonist. Vaade oli võimas.

Üldse, kogu päev oli eriti mõnus ja lõõgastav. Tagasi koju jõudes peale kella 7 aga lõi väsimus mõnusasti jalaga kodaratesse ja niitis mu 30 minutiks diivanile. Siiani balansseerin veel ärkveloleku ja une vahel, ent ilmselt on nüüd küll aeg korralik sõba silmale saada. Allpool ka fototõestus tänasest päevast. Tervitused Maarjamaale ja mujalegi!

Lanikai Beach

Jaapanlased tulid kiivritega matkale

Õnnelikud ja rahulolevad peale matka

Meie oma suvekodu aia taga pikniku pidamas

Kutsale maitsevad nachod