Friday, May 14, 2010

In Honolulu at last!

Viimaks, läbi suurte seikluste, jõudsime täna kohaliku aja järgi kell 11 Hawaiile. Pagasi kätte saanud, võtsime lennujaama eest shuttle'i hostelisse, kus pidime tegelikult ka juba eile öösel ööbima. Õnneks olid siinsed inimesed mõistvad ja vastutulelikud ning muutsid meie broneeringut. Teel hostelisse tegi Kairi ka eriti laheda avastuse: kuues järjestikuses autos olid paksud inimesed. Nüüd vähemasti sain pildi lõplikult selgeks, et sel suvel pean korralikku toitu manustama :)

Ebameeldiv kogu selle hilinemisega on see, et kuna jõudsime omadega täna alles umbes kella 13ks valmis, et korterit otsima minna, hakkasid enamus havailased oma tööpäeva juba lõpetama. Esialgu oli plaanitud, et jõuame neljapäeva õhtul ja reede varahommikul lähme juba otsima. Kuna mul tol hetkel veel USA numbrit ka ei olnud, ei saanud ma ka kohe kuulutuste peale helistada. Kui seda kell 16 tegema hakkasime, oli keerukas inimesi kätte saada.. enamasti ei saanudki. Küllaga õnnestus meil homme hommikul kella 09.30ks kokku leppida ühe korteri näitamine. Tõsiselt loodan, et mingi imeläbi oleks korter perfektne ning saaksime sisse kolida, kuigi see maru reaalne ei paista.

Korterit otsides tegime täna päris kena kõnnaku. Selle tulemusel orienteerun vaikselt juba paaril tänaval ja suudan randagi kõndida. Olime üleval juba 05.30st San Fransisco aja järgi (Honolulu 03.30) ja meie lend kestis 5h. Pikalt palavas kõndides kiirenes ja võimenes pahkluude elevandistumisprotsess jõudsalt, praegu on mul juba suisa topelt pahkluud.. teevad teised veidi piina ka.

Lootuses homseks veidi süüa varuda (mida tegelikult väga ei saanud), tegime ka reisi Walmarti. Mu elu esimene Walmarti külastus. Ja nüüd saan aru, miks räägitakse "Walmarti inimestest". Minu jaoks, loodan, et ka teiste jaoks, oli sõit sinna siiski produktiivne, kuna sain endale siinse numbriga telefoni. Ja uudse kogemuse kaasostlejate vallas.

Tagasi tulles, plaanisime tegelikult rannas käia korra ujumas, kuid enne seda tegime õhtusöögi (sõin putru.. hommik ja õhtu on pisut vahetusse läinud). Lõpuks me siiski füüsiliselt enam randa minna ei jõudnud, vaid pesime end ära ja ronisime teki alla.

Seikluse homsest korteriotsingust võib juba peatselt lugeda!

Aloha!


Esmamulje oli tugev


Waikiki Beach

No comments:

Post a Comment