North shore

Kui üleeile käisime Hawaii idaosas, siis eile külastasime kurikuulsat North Shore'i. See võttis ka ikka lihtsalt sõnatuks! Mäed ja loodus on lihtsalt paranormaalselt ilusad! Ilmaga meil eriti ei vedanud, pisut sadas, kuid täpselt nagu tellitud, need 1,5 tundi, mille rannas veetsime, paistis pilve tagant ka päike ja saime oma reisi põhjaossa südamest nautida. Sinna sõites nägime, kus asub Polynesian Cultural Center, seal toimub igasugu põnevaid tantsushowsid näiteks. Seda peaks kindlasti külastama. Tagasitulles sõitsime mööda hiiglaslikest ja lõpututest ananassipõldudest ja banaani ning papaya istandustest. Arvad, et oled juba mõndagi näinud, aga ikkagi iga kord ringi sõites vaimustus aina suureneb!

Põhjast taas Waikikisse jõudes läksin taaskord tööd otsima. Ei olnud kuigi produktiivne käik. Õhtul läksime kallite eestimaalaste juurde soolaleivale. Kusjuures, nemad üürisid oma korteri selle sama maakleri käest, kelle meie pika ninaga jätsime, kui korterit otsisime. Irooniline. Väga vahva oli, rääkisime juttu, sõime küpsist ja jõime limpsi. Mina tulin meie kahe uue neiuga (edaspidi Laura ja Kätlin) varem ära, kuna olime kõik parajad kapsad pikast päevast. Ahjaa, eile ööbis meie juures veel 2 eesti tüdrukut, Sigrid ja Regina, kellelel ei õnnestunud eile korterit leida. Nemad liitusid ka meiega koduteel. Seega magasime eile oma korteris 8kesi, aga mitte keegi ei kurtnud. Täna liitus nendega kolmas eesti neiu, Kaidi, kellega koos läksid tänaseks ööks hotelli. Nad võinuks ka 9kesi meie juures ööbida, usun, et oleksime hakkama saanud, kuid nad pidasid hotelli minekut paremaks. Niiet neiud, kui te seda loete praegu ja homme ei ole veel korterit leidnud, siis ka homseks ööks on meie uksed avatud! :)

Tänane päev ei olnud palju erinev eelnevatest. Käisin taas tööjahil. Külastasin kohti, kus juba varem käinud olen. Ühes käisin juba 3. korda, kuid ikka ei saanud targemaks. Paaris uues käisin ka, aga toimus sama ankeediteema, mis ikka. Ühel grupiintervjuul käisime ka Kairiga, aga kummalgi ei jäänud sealt maru head muljet. Käisin ka Ala Moana Mallis uuesti, sealtki palju lootust ei saanud. Kange tahtmine on vinguda ja jalgu trampida, aga ilmselgelt see ei aita. Tuleb samamoodi jätkata ja otsida. Ja midagi põnevat ka, hommikul muna praadides panin tuletõrjealarmi tööle. Tuli pisike püromaanihoog vist peale :)

Õhtul läksime Lauraga kruiisipaadile, mis sõidutab merele päikeseloojangut vaatama läbi nende samade 3 tubli eesti neiu (Maria, Aidi ja Annika), kelle juures eile käisime ja kes töötavad tänaval ning rannas kruiisipiletite müüjatena. Kutsusid meid puhta tasuta laevukesele kaasa. Sõitsime shuttle'iga paadile, aga siis helistas Alice ja ütles, et nad ei leia teist võtit ja kõigil oli vaja kell 19 kodust ära minna. Meie aga oleksime koju jõudnud alles 20 paiku. Õnneks olime veel ankrus, seega lahkusin laevalt ja kõndisin koju. Ma ei teadnud, kus ma olen, kuna olime sinna mikrobussiga läinud. Küsisin korra ühelt naiselt, kuhu poole Waikiki jääb ja käeviibatus oligi sinna suunda, kuhu arvasin. Olgugi, et Maria oli mulle kätte bussiraha surunud, otsustasin jala minna. Eelistan jalgsikõndimist bussile, kuna vahemaad ei ole kontimurdvad. Praktiseerin ju siiski jõudsalt rohelist mõtteviisi, kasutades ka taaskasutatavaid poekotte :) Tegin päris tempokõndi ja jõudsin mööda esmakordselt nähtud radasid viimaks tuttavale teele ning 40 minutiga sain koju. Sedapuhku jäi merel käimata (Laura läks loomulikult ikka), aga ehk jõuab veel :)

Täna oli igaljuhul väga, väga palju kõndimist. Mille üle on loomulikult hea meel. Õhtul on eesti neidudel plaanis ka Zanzabari minna. Ma veel kaalun, kas minna või mitte. Ehk peaks oma taani keele kallal nokitsema? Muide, täna avastasin, et mul on Hawaiil jäänud veel täpselt 2 kuud. Olen veendunud, et see möödub sama kiiresti, kui kõik päevad siin: hommikul ärkad ja enne kui märkad, oled juba jälle voodis pikali.

Sõitsime North Shore'ile

North Shore

Ananassiväljad